Sissejuhatus
Olen 2022. aasta jooksul nii blogis kuuülevaadetes mitmeid kordi rääkinud sellest, et olen koos perega alates kevadest endale väikest majakest ehitanud ning ka jaganud Instagramis pilte ehituse progressi kohta. Paljud sõbrad, tuttavad ja lugejad on palunud, et kirjutaksin blogisse ehituse kohta põhjalikuma ülevaate. Olen selleks pikalt hoogu võtnud ja otsustanud 2022. aasta tegemised mitme blogipostituse vahel ära jagada ja jõudmööda need postitused valmis kirjutada. Antud postitus on maja ehituse sarja esimene ja kajastab planeerimise osa ning mai ja umbes poole juuni reaalseid ehitustegevusi.
Idee oma kohast, aga kõik plaanid ebaõnnestusid
Maja 2022 aasta detsembris.
Kes siis ei unistanud koroonakriisi ajal kohast, kuhu linnast nelja seina vahelt saaks aeg-ajalt põgeneda. Sellest unistas ka meie pere. Olgugi, et meil oli juba varem koht, kuhu tulla, Saaremaal. Aga see asus Tallinnast umbes 4-tunnise autosõidu kaugusel ja kui veel võtta arvesse tagasisõit, siis minek ja tulek kokku on sisuliselt üks tööpäev. Mõtlesime, et võiks siis hoopis mandrile, soovitatavalt Harjumaale või selle lähedale mõne maatüki või vanema maja osta, kus aeg-ajalt käia.
Vaatasimegi kv.ee-s erinevaid kuulutusi, hoidsime uutel kuulutustel silma peal. Samuti vaatasin kohtutäiturite oksjoneid või riigi maa müüke või kruntide müüke osta.ee-s. Kõik, mida pakuti, oli meie soovide kohaselt üsna mõttetu (ülerahvastatud piirkondades, liiga kallis, liiga väike, liiga suur). Mis seal ikka, tuli otsingupiirkonda laiendada. Kuna meil on plaan kunagi minna Saaremaale elama, hakkasime ka sinna poole vaatama. Ega siingi suurt midagi ei olnud. Huvitavaid pakkumisi oli küll oluliselt rohkem, aga tahtsime kohta saada Kuressaare lähedale ja ideaalis vanemate suvila ja vanaema maade lähedale.
Seal kandis otseselt pakkumisi ei olnud. Tuli võtta kasutusele teine taktika. Postitasime ostusoovi kohalikku foorumisse ja Facebook’i gruppidesse. Jällegi ei toiminud. Siis võtsime ette maaameti kaardi ja konkreetsed huvi pakkuvad tükid ning proovisime kinnistusraamatut või naabritega rääkimise kaudu uurida, kas keegi on nõus müüma. Saime ainult eitavaid vastuseid, pigem taheti ise osta. Viimane õlekõrs oli üks krunt, kus oli mahajäätud maja peal, mida külastati ainult suviti. Tegime pakkumise nii kogu krundile (koos metsaga) kui ka ainult metsa tükile. Ootasime vastust pikalt, aga seda ei tulnud. Peale mitmendat korda uurimist saime lõpuks eitava vastuse. Plaan jällegi ei toiminud.
Mõtlesime, et mis siis teha. Tahaks ju mingit oma kohta, kus saaks oma äranägemise järgi toimetada ja midagi oma kätega ehitada. Nimelt minu üks pikaajaline unistus listis “asjad, mida ma tahan elu jooksul ära teha,” on oma kätega maja ehitamine nullist. Viimases hädas tulime ideele, et äkki ehitaks hoopis siis midagi minu vanemate suvila krundile. Sellega tabaks mitu kärbest ühe hoobiga – oleks vanemate lähedal, maa eest ei pea maksma, elektri ühenduse rajamine on odav, suvilas on rohkem ruumi mitme pere jaoks korraga. Hakkasime siis vaikselt vanemaid moosima. Isa oli skeptiline, kas ikka suudame ise midagi valmis ehitada. Ema oli põhimõtteliselt nõus. Tundus, et oli vaja ainult natuke detaile arutada ning lõpuks saime nõusoleku.
Planeerimine, planeerimine, planeerimine
Kui nõusolek oli saadud, oli vaja välja mõelda kuhu täpselt maja ehitada. Krunt on piisavalt suur, et variante oli mitu. Olgu etteruttavalt öeldud, et maja suurus jäi alla 20m2, selleks et saaks kasutada vabaehituse seadust - pole vaja ehitusluba ning pole vaja esitada maja eskiisi, eeldusel et kõiki muid nõudeid jälgitakse sh. tuleohutuse ning maja kõrgus jääb kuni 5m piiridesse. Kaalusime mitmeid kohti. Ühes kohas oli maja liiga avatud kohas ning naabripiirile liiga lähedal. Teises kohas oli maapind liiga madal ning kevadisel ajal ilmselt ka niiske, kuigi asukoht oli privaatne. Lõpuks pakkus ema kadakate vahele ühe ilusa kohta, mis on mere vaatega ja mis peale pikka kaalumist osutuski valituks. Vaata alla olevat pilti!
Esialgne idee, mis ei saanudki teoks.
Siis kui asukoht oli valitud, tuli hakata maja planeerima, et saaks vundamenti hakata ette valmistama ning saaks maja karkassi jaoks vajalikud materjalid ära tellida. Algselt oli plaan ehitada A-kujuline maja, ehk sisuliselt kolmnurga kujuline maja. Vaatasime erinevaid jooniseid ja valmis maju ning jõudsime järeldusele, et kuna meil on vaja jääda 20m2 suuruse ja 5m kõrguse maja piirdesse, siis on sellise planeeringuga maja ebapraktiline.
Otsustasime siis pigem traditsionaalse planeeringu kasuks. Kuna mul varasemat ehituskogemust peale terrassi ehituse polnud, siis väga keerulist maja ka esimese asjana teha ei tahtnud. Seega võtsime aluseks välismõõdu ~4m korda ~5m ning hakkasime selle pealt ideid koguma ja esimesi 3D joonistusi tegema. Nagu varem mainisin, siis plaan oli teha kõik nullist, sealhulgas ka joonised. Jooniste tegemiseks kasutasin tarkvara Sketchup, millel on ka vabavaraline online versioon. Olin seda programmi varem kasutanud korterisse köögi planeerimisel ning olen seda veel kasutanud 3D printeri jaoks mudelite konstrueerimisel.
Maja sisemise osa kavandi panen järgmisesse postitusse, aga ega seal midagi erilist pole. On umbes 3m2 osa vannitoa jaoks, nurk queen-size voodi jaoks, diivani koht. Majal on ka teine korrus, poole maja ulatuses. Sinna plaanime panna lapsele voodi. Kööginurka majja ei tule. Vannituppa tuleb dušš, wc, kraanikauss, boiler. Nendest räägime rohkem tulevikus. Kütteks on planeeritud õhk-soojus pump (mis saab suvel hakkama ka jahutamisega) ning lisakütteks ja hubasuse loomiseks pisike kamin-ahi. Samuti tuleb majja kodukontori nurk, kus saaks remote tööd mugavalt teha.
Ülemistel piltidel on näha esialgsed maja välisvaated. Enam-vähem lõpptulemus ka selline väljast sai, aga näiteks parempoolsel pildil on puudu vannitoa aken. Plaan oli ehitada maja Fibo plokkidest postvundamendile kasutades puitkarkassi. Maja esiosasse planeerisime kolm suurt akent, millest keskmine on tegelikult uks. Nende kohale kaks kolmnurkset akent. Maja esiosas on palju aknaid just selle pärast, et sealt avaneb vaade merele. Ning sealt tuleb majja peamine valgus.
Ühe akna planeerisime maja taha ning ühe vasakule küljele. Samuti on üks aken maja taga teisel korrusel ning samasugune pisike aken paremal pool, vannitoas. Maja katuse planeerisime esialgu plekist, aga hiljem otsustasime lihtsuse mõttes kasutada bituumensindleid. See annab võimaluse tulevikus soovi korral plekk-katus nende peale paigaldada. Sama tegi kunagi minu isa meie majaga.
Lõpuks läheb ehituseks... kaevamiseks
Peale tükk aega kaevamist, mis jagunes tegelikult mitme nädalavahetuse peale, jõudsime juba kaugemale...
Siin on näha maha märgitud vundamendi piirid ning oleme alustanud maja aluse taimestiku ja mulla väljakaevamisega. Maja all oli kõvasti kadaka juuri ning suuri kivisid. Osa kivisid oli vaja kangiga väiksemaks peksta, et neid üldse kätte saada. Ühel juhul tagusime ühelt suurelt kivilt jupi maha, et saaks vundamendi ploki õigele kõrgusele.
Need kadakad mis vundamendi sisse jäid, tuli maha saagida ning juured välja kaevata. Katte panime pea kohale, et saaks ka vihmaga mõnusalt tööd teha ning samuti kaitseks päikese eest, mis olemise alatihti liiga palavaks muutis.
Viimaks said murukamarad välja kaevatud. Siis tuli hakata auku sügavamaks uuristama. Välja kaevatud mulla vedasime krundi peale laiali, madalamatesse kohtadesse. Pildi pealt paistab ka Fibo plokkide hunnik, mille kohalikust ehituspoest käruga kohale vedasime. Plokid on mõeldud vundamendipostide ehituseks.
Mingi hetk tellisime ära killustiku, mille plaanisime kasutada vundamendi postide juures ning visata maja alla tagasitäiteks. Mingi osa plaanisime jätta ka terrassi alla.
Ülemised kaks pilti on tehtud 11 juunil. Siin on näha kuidas me hakkasime vundamendi postideks olevaid Fibo plokke paika ajama. Töö oli tüütu - nagu selliste tööde puhul ikka, tuleb 9 korda mõõta ja 1 korra lõigata. Plokkide loodi saamiseks kaevasime nende alla augud, mille täitsime ja tasandasime ära killustikuga. Kuna Maapind on siin pigem kruusane ja kuiv (mitte savine), siis maapinna tõusmist talvel karta ei ole.
Tagant järgi tarkusena oleks võinud post-vundamendi asemel hoopis valada plaat-vundament. See oleks olnud küll pisut kallim, aga hilisemat pea vaevamist ja oleks olnud vähem. Samuti poleks probleemiks lumi, mis maja alla võib tuisata, oleks lihtsam panna torusid, põrandakütet ning ei peaks muretsema maja raskuse pärast. Algselt plaanisingi kasutada betooni, aga isa arvas, et ma ei ehita seda maja lõpuni ning siis jääb see betoonvundament sinna lihtsalt vedelema...
Pilt on tehtud 15. juunil. Selleks hetkeks olime Fibo plokid saanud paika ja omavahel seguga kokku liitnud. Mäletan, et see loodimise töö oli päris tüütu - kontrollisin ühelt poolt, siis teiselt poolt, siis diagonaalis. Suurim probleem oli selles, et mul ei olnud piisavalt pikka loodi, et mitut kivi korraga loodida. Proovisime ka nööriga, kuid kuna kasutasime kehva nööri, siis see ei andnud ka ideaalset tulemust. Kokkuvõttes saime ikkagi kuidagi hakkama ja vundamendi postid olid enam-vähem loodis. Pildil on näha esimest katsetust prussidega. Need on sinna pandud ajutiselt, sest enne alusraami ehitust oli vaja veel paigaldada geotekstiili ja vedada sellele peale kruus. Selles kõigest juba järgmises postituses.
Tehtud kulutused
See ei oleks investeerimisblogi, kui ma ei tõstaks esile rahalisi aspekte ning kulutusi. All olevas tabelis toon välja kulutused, mis oleme teinud kuni juuni keskpaigani. Ma ei suuda üksikasjalikult välja tuua kõiki pisikesi kulutusi, sest pole nii täpselt arvet pidama hakanud, kuid suuremad ostud on siin loetletud ja väiksemad olen rohkem või vähem kokku grupeerinud.
| Kuu | Kirjeldus | Summa |
|---|---|---|
| Mai | Prussid, roovitus, distantsliistud | 1500 |
| Mai | Killustik | 120 |
| Mai | Fibo plokid | 45 |
| Mai | Soojustus vill, katuse materjal, põranda OSB, katuse OSB, aurutõkke kile, transport | 1950 |
| Juuni | Erinevad kinnitused (prussikingad, naelad, nurgikud) | 100 |
| Juuni | Muud (kruvid, koormakate, nöör, betoon) | 100 |
Juuni keskpaiga seisuga olid tehtud kulutused kokku umbes: 3815€
Lõppsõna
Niimoodi see maja ehitus alguse saigi. Ja nii möödusid esimesed 1.5 kuud. Järgmises postituses juba läheb päris ehituseks. Kui sul on mõni küsimus, siis kindlasti kirjuta kommentaar. Kui aga seda kirjutada ei taha, siis saada mulle kiri. Kontaktandmed leiad Kontakti lehe alt. Kindlasti hakka jälgima minu tegemisi Instagrami kaudu @lumeilves. Aegajal postitan sinna ka maja ehitusega seotud pilte ja videoid.
“postvundamendile” <- st talveks vesi välja?
Ja no ma lihtsalt pean: https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=413
Sellega on mitu varianti. Praegu on plaan sisse tulev toru ära soojustada ja panna külmumispiirist kõrgemale jäävale toru osale soojenduskaabel.
Majas sees tahaks õhksoojuspumba abil hoida minimaalset temperatuuri.
Tänud viite eest, parandasin ära 😀
Mul on soojenduskaabliga viletsad kogemused ühest tööstuslikus olukorrast. Tõenäoliselt see ühel hetkel läheb ikka läbi ja tõenäoliselt märkad seda siis, kui toru on läbi külmunud. Soojuskaabli võib panna vihmavee torusse, aga kuskil kriitilises sõlmpunktis sellele lootma ei jääks.
Tänud info eest! Oskad mingit head alternatiivi pakkuda? Mul tõenäoliselt mingit muud varianti pole, kuna üsna võimatu on praeguse lahenduse juures piisavalt ära soojustada.
Ilmselt kaabli rikke või rikki mineku saaks mingi sensori või signaali analüüsiga ära tuvastada, aga siis küsimus kuidas seda vahetada. Ainus variant on sellisel juhul toru sisene, et tõmbad vana välja ja lükkad uue sisse. Eeldab siis et kohad selle jaoks olemas.
Taavi,ootan majaehituse järge.
Tahan sel suvel midagi sarnast valmis saada ja Sinu kogemustest on nii mõndagi õppida.