Nii nagu lubatud, tegin ülevaate Finantsvabaduse grupi 2019 aasta küsitluse tulemustest. Lisaks küsitluse tulemuste presenteerimisele võrdlesin tulemusi ka eelneva aasta tulemustega. Etteruttavalt ütlen ära, et eelneva aastaga võrreldes erilisi üllatusi ei esinenud.
Tulemusi eelneva aastaga võrreldes, tasub silmas pidada seda, et pea 75% inimestest ütles, et nad eelmine aasta sellele küsitlusele ei vastanud, seega on valim erinev, kuid tulemused peaksid siiski keskmist olukorda peegeldama.
Küsitlusele vastas lausa 719 inimest. Siinkohal suur tänu kõigile, kes aega leidsid ja küsimustiku ära täitsid. Vastanute arv oli 25% suurem kui eelneval aastal (576 vastanut). Kes soovib eelmise aasta tulemusi vaadata, siis need on saadaval selles postituses.
Ainult neli kuud on veel jäänud aasta lõpuni. Numbrid ei valeta, see aasta tuleb pingutada ja jätkata hea hooga, et aastane portfelli netotootlus ületaks eelmise aasta oma. Järgmises peatükis on toodud graafik ja seal on näha, et aasta alguses suutsin eelmise aasta sissetulekuid ületada, kuid eelnevad 3 kuud jäid alla. See kuu oli jällegi parem.
Eks põhjuseid on erinevaid. Eelmine aasta olid eriti edukad Bondora ja Crowdestate strateegiad, mida ma see aasta ei ole nii edukalt suutnud kasutada, seoses mõlema portaali järelturu olukorra muutumisega. Teine osa on kindlasti seotud sellega, et suurem osakaal portfellist on aktsiates ja kasvuettevõtetes, mis üldjuhul ei paku jooksvat rahavoogu ning kasvuettevõtete õiglase väärtuse hindamine on keeruline ning oma portfellis teen seda kord aastas.
Üldiselt oli august edukas kuu. Intressid portaalides laekusid. Siauliai panga ja Tesla aktsia hind on samuti vaikselt kasvanud. Esmakordselt võtsin sisse Berkshire Hathaway’d ning katsetan Interactive Brokeris margini’ga (laen aktsiate tagatsel) aktsiate omamist, et tulevikus, kui aktsiate osakaal portfellis kasvama hakkab, oleks kogemus selle kasutamisel olemas.
Rohekem tegevust on olnud Mintoses, kus 16% ja 15% laenud on ajalugu ning enamus nendest ka juba Credistari ja Banknote poolt tagasi ostetud. Selleks, et laekunud seisev raha võimalikult kõrge intressiga välja anda, tuli veidi “tööd” teha, et turule tulevad laenud kiiresti enne teisi portfelli võetud saaks. Täna on väidetavalt Mintos oma automaatpakkujat täiustanud ning loodetavasti ei pea enam oma aega nii palju sinna kulutama.
Teine mure on olnud Omarahas, kus raha kipub taaskord seisma jääma. Seal korrigeerisin natuke oma intressiootust allapoole ning jälgin olukorda, kas see liigutus oli piisav, et raha kontol uuele ringile läheks.
Kui soovid rohkem lugeda, siis siin on link (kahjuks tasuline artikkel).
Lisaks investeerimisele veetsin päris palju aega Saaremaal nii puhates kui eemalt tööd tehes. Muuseas sattusime perega ka kohaliku ajalehe paberile. Artiklis rääkisin oma investeerimise teekonnast ning põhimõtetest ja strateegiatest. Loodetavasti mõni lugeja leidis sealt motivatsiooni ise ka asi kätte võtta.
Passiivne sissetulek
Kuu neto passiivne sissetulek (sissetulekust on maha arvutatud erinevad kulud, näiteks tehingutasud, mahakantud laenud jms.) suurenes võrreldes eelneva kuuga 672€ ja oli 3036€. Portfelli väärtuse kasv (realiseeritud ja realiseerimata tulud miinus kulud) vähenes võrreldes eelneva kuuga 685€ ja oli 3536€. Portfelli tootlus oli 9.67 protsendipunkti eelnevast kuust madalam ehk 13.79%.
Tere jälle! Üle pika aja uus postitus. Vahepeal pole lihtsalt olnud viitsimist midagi kirjutada, kuigi põnevaid asju on juhtunud küll. Nüüd võtsin siiski arvuti ligi, et tagasivaade paari sõnaga kirja panna, sest nii mõnedki on selle vastu huvi tundnud ja küsinud update’i.
Juulis toimus suur investeerimisfestival, kus ka mina korraks lavale astusin ning oma kogemustest rääkisin. Mul on plaan samal teemal kirjutada mingi aeg üks postitus ka, et need lugejad, kes kohale ei saanud tulla, saaksid nendest mõtetest osa. Aga nüüd juba portfellist.
Finantsvabaduse räpp investeerimisfestivalil – Fotograafid: Raul Mee ja Andres Haabu
Portfelli varade maht on vaikselt jälle kosuma hakanud. Vahepeal oli periood, kus pidin märkimisväärse osa säästudest ja osa portfellist uue eluaseme alla kinni panema (korteri ettemaks, omafinantseering, sisustus), kuna plaan oli eelmises eluasemes elada nii kaua kuni uus valmis saab ja sinna on võimalik elamisväärselt ka sisse kolida. Alles suve alguses sai uus korter piisavalt valmis ja peale seda ka eelmine eluase müüdud, peale mida sai vahepeal portfellist “laenatud” raha uuesti tööle minna.
Allolevalt graafikult on hästi näha, et esimeses kvartalis oli passiivne sissetulek ilusti aasta 2018 esimesest kvartalist suurem. Teises kvartalis tänu väiksemale portfellile jäi 2018 aasta teisele kvartalile alla. Kolmas kvartal jääb samuti ilmselt eelmisele aastale alla. Eesmärk on siiski saavutada vähemalt sama suur passiivne sissetulek kui eelmisel aastal. Keskmiselt on passiivne neto sissetulek sel aastal jäänud 2000-2700 vahele.
Praktikas on see keerulisem, kuna märkimisväärne osa portfellist on täna sellistes varades, mis rahavoogu ei paku või toimub see kord aastas (dividendid) ja mille väärtust on raske hinnata enne varade tegelikku müüki. Samuti on oluliselt väiksemaks jäänud ebaefektiivsuste ärakasutamine Bondora järelturul (seal on aktiivsus kokkukuivamas). Eelmine aasta sai seal päris palju häid tehinguid tehtud.
Investeeringute jaotus
Viimasest ülevaatest saadik on portfellis toiminud mõningased muudatused. Lisandunud on terve nimekiri kasvuettevõtetest, peamiselt siis Funderbeam’i keskkonnast.
Mõni tähelepanelik näeb, et sama kategooria all on ka TESLA aktsia. Hoian seda selles kategoorias, kuna vaatan seda kui iduettevõtet, mitte nagu küpset ettevõtet, kellelt ootan juba regulaarset dividendi ja olen valmis kogu positsiooni ka maha kirjutama, kui nii peaks minema.
Pikas perspektiivis üritan hoida kasvuettevõtete gruppi maksimaalselt 10% juures, kuna ei plaani liigset riski võtta. Samuti hoian neid osakuid pikalt ja ei plaani nendega Funderbeam’is kauplema hakata.
Võlakirjade grupis on üks rida “muu”, mille alla on tegelikult otse ühele äriettevõttele antud tagatud laenud, mis käituvad sarnaselt võlakirjadega, seepärast ei ole see rida ka laenude grupi all, kus on laenud läbi ühisrahastusportaalide.
Muus osas on pilt üsna sama. Ühisrahastusportaalides olen raha juurde pannud Mintoses ja Omarahas. Vahepeal viisin mõlemast raha ka turu dünaamika muutumise ja korteri ostu tõttu välja, aga hiljem liikus mingi osa tagasi. Täna on seis selline, et Omarahas ei taha enam laenud sobiliku intressiga välja minna ja Mintoses on tänu konkurentsile intressid tõusnud, seega hoian tähelepanu rohkem seal.
Aktsiad
9.44%
SAB1L
8.94%
LHV1T
0.50%
Raha
10.84%
EUR
10.79%
USD
0.05%
Võlakirjad
25.00%
Muu
12.50%
Aurora Nova
4.17%
Creditstar
4.17%
Iutecredit
4.17%
Kasvuettevõtted
4.24%
Tesla
0.89%
Nudist
0.83%
La Muu
0.72%
Ampler Bikes
0.68%
Chaga Health
0.65%
Boost Yourself
0.42%
Bikeep
0.05%
Laenud
50.48%
Mintos
29.55%
Omaraha
18.99%
Bondora
1.41%
Crowdestate
0.37%
Moneyzen
0.09%
Estateguru
0.07%
No stress! Küsimused, ettepanekud, soovid, kirjad, kohtumise või lõunakutsed on kõik oodatud! 🙂
Ma pole tükk aega ühtegi rida blogisse kirja saanud. Otsustasin, et kirjutan postituse oma ajaloost Bondoras. Seda mitmel põhjusel. Esiteks, kui kunagi ammu kirjutasid Bondorast pea kõik blogijad, siis täna sisuliselt mitte keegi. Olen vist üks väheseid, kes Bondoras üsna aktiivselt veel tegutseb. Teiseks ka selle pärast, et minu varasemad strateegiad enam seal nii edukalt ei tööta, seoses ajapikku toimunud muudatustega (sellest all pool). Seega hakkab vaikselt Bondora olulisus minu portfellis tuhmuma. Olgu kuidas on, siiki on Bondora olnud minu portfellis ühe suurima tootlusega investeering, seega on ta neid ridu igati väärt.
Viimasel ajal pole ma kuu kokkuvõtteid enam teinud, kuid lubasin seda, et aasta kokkuvõte tulemata ei jää. Head lugemist!
Minu portfelli keskmine tootlus 2018 aastal oli veidi üle 21%, millega võib täitsa rahul olla. 20% piir oli ka üks aasta alguses seatud eesmärkidest. Varaklasside kaupa vaadates oli tootlus hoopiski erinev. Kui aktsiad tootsid miinust, kontol seisvat raha näris euroala üks kõrgeimaid inflatsioone, võlakirjad pakkusid ühtlast rahavoogu, siis ühisrahastuses väljastatud laenud tõid kastanid tulest välja. Aga sellest on täpsemalt juttu juba all pool.
Portfelli 2018 aasta ja ajalooline tootlus. Kasutatud XIRR funktsiooni.LOE EDASI
Nii nagu küsimustele vastamise üleskutses lubatud, tegin ülevaate Finantsvabaduse grupi 2018 aasta küsitluse tulemustest. Küsitlusele vastas kokku 575 inimest. Siinkohal suur tänu kõigile, kes aega leidsid ja küsimustiku ära täitsid.
See kokkuvõttev postitus on jagatud küsimuste kaupa peatükkideks. Iga peatüki all on toodud ära küsimuse tulemused/jaotus ning tulemuste lühikommentaar. Lisaks, mõne küsimuse puhul uurisin seoseid teiste küsimuste vastustega võrreldes sügavamalt. Mõnel juhul filtreerisin välja vastused/seosed, mida oli arvuliselt liiga vähe, et usaldusväärseid järeldusi saaks teha. Hetkel jäid kokkuvõttest välja vabateksti vastused, kuna neid on keeruline ja aeganõudev gruppeerida. Plaan on teha nende kohta eraldi postitus, kus on põnevamad vastused välja toodud.
Juba tükk aega on Facebooki gruppides käinud arutelu selle üle, kui palju Mintoses ikkagi saab punaseks läinud laenu eest intresse ja viivist, kui see garantiikorras tagasi ostetakse.
Probleem süvenes siis, kui Mogo teatas, et muudab oma punaste laenude tagasimaksmise põhimõtteid ja viiviseid enam ei maksa. Mitmed investorid uskusid seepeale, et Mogo ei maksa punaste laenude eest üldse enam intressi ning hakkasid nüüd punaseks läinud laene järelturul müüma. Tagatipuks oli segane ka Mintose kodulehel olev info (Mintos on õnneks sõnastust muutnud ja teinud seletused veidi arusaadavamaks). Continue reading “Mintos ja punased laenud – puust ja punaseks”→
Nii erinevad analüütikud, ökonomistid, juhtivad makronäitajad, ajalehed, blogijad, turuosalised on viimasel ajal aktiveerunud ning ennustavad peatselt lähenevat majanduslangust. Kõike seda toetab ka närvilisus turgudel.
Tegelikult polegi oluline, kas tulemas on majanduskasvu vähenemine, majanduslangus või hoopis kriis ja pole ka oluline millal see täpselt tuleb. Tähtis on olla selleks valmis, sest tulemata see ei jää.
Seepärast panin kirja ka mõned punktid, mida ma ise üritan jälgida ja mida soovitavad ka paljud teised, et turu langusfaasiks valmis olla.
Hiljuti käisin ma külas Investeerimisraadiol, kus me Tauri ja Kristiga arutasime erinevate teemade üle. Muuseas rääkisin seal ka sellest, kuidas ma oma karjääri redelil olen siiani turninud ning kuidas ma ennast erialaliselt arendan ja harin.
Peale saadet sain saate kuulajatelt mõned täpsustavad küsimused selle kohta, et mida ma täpselt siis loen ja kuulan. Selle asemel, et kõigile eraldi vastata, panen postitusse selle info kirja. Alustuseks mainin ära, et need soovitused tulevad infotehnoloogia ja tarkvara arenduse spetsiifilised, kuna ma ise tegutsen selles valdkonnas, kuid põhimõtted on laiendatavad ka teistele erialadele.
Kui sul on saade veel kuulamata, siis saad teha seda siin:
Podcastid
Kui sa teed trenni, sõidad autoga või teed midagi muud, kus vaimselt väga keskenduma ei pea, siis on podcast üks parimaid võimalusi midagi muud tehes uut infot ammutada. Infotehnoloogia teemal kuulan ma järgnevaid:
https://softwareengineeringdaily.com/ – Väga suur valik podcaste erinevatel teemadel. Tavaliselt kutsub saatejuht saatesse mõne oma valdkonna või ettevõtte tipptegija, kus siis konkreetse teema üle arutatakse. Pole haruldane, kui saates käivad näiteks Facebooki, Google, Amazoni või mõne teise suure ja tuntud ettevõtte töötajad. Saates on käinud isegi paar Eesti tehnoloogiaettevõtte töötajat. Üldjuhul on tegu spetsiifiliste tehniliste teemadega, kuid vahel räägitakse ka pehmematel teemadel.
http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/restart/ – Eesti keeles raadiosaade, kus räägitakse ka tihti IT’ga seotud teemadel. Sisu on üldiselt Eesti keskne ning ka külalised on üldjuhul Eestiga seotud. Teemad nii uudsed ja tehnilised pole, kuid aitab paremini kohaliku turu ja ettevõtete tegemistega kursis olla.
http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/digitund/ – Ka eestikeelne saade, mis on eelnevatest saadetest IT’st kõige kaugem, kuna enamasti on teemadeks erinevate seadmete ja riistvaraga seonduv, kuid siiski on põnev ja avardab silmaringi.
Üritused
Nii nagu investeerides on tähtis suhelda teiste investoritega, on sama ka infotehnoloogia valdkonnas. Õnneks korraldatakse Eestis erinevaid teemakohaseid üritusi ja kokkusaamisi, mis üldjuhul on tasuta. Mina külastan nendest tavaliselt ainult ühte seeriat – DevClub. Tavaliselt toimub see kord kuus ning formaat on selline, et iga kord on 1-3 erinevat esinejat, kes räägivad mingil konkreetsel teemal. Iga teema vahel on ka väike paus, kus saab teistega jutustada ja tutvusi luua.
Kui sa ei viitsi või ei saa kohal käia või tahad vaadata, mis varem on seal räägitud, siis DevClubi kodulehel saad varasemaid osasid ka järgi vaadata.
Lisaks ma tean, et https://www.meetup.com/ lehel on ka terve hulk muid spetsiifilisemaid gruppe, mis aegajalt kohtumisi korraldavad. Ise ma nendele sattunud ei ole ja seega ei oska kommenteerida, kas see on kasulik või mitte.
Kui sul on ka soovitusi, kuidas erialaliselt ennast pidevalt arendada ja toimuvaga kursis olla, anna julgelt kommentaarides teada!
Enne postituse pealkirjas oleva teema juurde asumist, pean selgitama, miks ma ei ole enam eelneva kahe kuu ülevaadet blogis kirjutanud. Nimelt kuulasin Kristi ja Tauri investeerimisraadio ühte osa, kus nad meenutasid vanu aegu ja vaatasid tulevikku ning muuhulgas tõdesid, et enamik finantsteemalisi blogisi on üles ehitatud kuuülevaadetele, mis lugejale erilist väärtust ei paku, heal-juhul meelelahutust.
Olen ise ka sarnaseid mõtteid keerutanud ning kuuülevaadete kirjutamine on ka minu kui autori jaoks üsna üksluine ja igav. Seepärast ostustasin vähemalt mingiks ajaks selle formaadi osas pausi teha ja proovida veidi laiematel teemadel kirjutada ja mõtteid avaldada. Kindlasti aegajalt vaatan portfellile ka otsa, aga ilmselt siis kui midagi põnevat toimub või näiteks aastat kokku võtan. Eks aeg annab seletust!
Mis siis ikka toimub turgudel?
Kõige parema pildi turgude närvilisusest annavad järgnevad S&P 500 (börsiindeks, kuhu kuuluvad 500 USA suurimat börsil noteeritud ettevõtet) ja VIX (S&P 500 volatiivsuse ootuse indeks) graafikud.
S&P 500 6 kuu graafikVIX 6 kuu graafik
Graafikutelt on näha, et oktoobri alguses läks turg närviliseks ning S&P tegi läbi korraliku korrektsiooni, kuid tänaseks on veidi taastunud. Sarnased meeleolud valitsesid ka Aasia, Euroopa kui ka Balti börsidel.
Aga mida sellises olukorras teha?
Kahjuks või õnneks minul aktsiaturgudel peale SAB1L positsioonid puuduvad ning sain ja saan seda sõitu põnevusega kõrvalt vaadata. Tõele au andes, ei jäänud ma siiski kõrvaltvaatajaks, kuna ilmselt seoses USA langusega, Euroopa Keskpanga intressitõusu ootuse, aeglustuva majanduskasvu, keskpäraste tulemuste ootuses langes ka SAB1L hind pea 15%. See langus viis ära peaaegu kogu oktoobri portfelli tootluse ning alguses kartsin, et tulebki esimene punane kuu, kuid õnneks aktsia siiski veidi taastus ja Omarahast tuli üle ootuste hea tulemus, jäin ikkagi rohelisse.
Kuna SAB1L langus oli suur, kuid kõik pangad tegid järjest häid tulemusi, ei olnud ka minul erilist kahtlust, et SAB1L peaks kehvem olema ning otsustasin erinevatel ajahetkedel oma positsioone veelgi suurendada. Tänaseks on positsioon juba ~11% portfellist, mis on selline piir, mida ma enam suurendada ei taha. Tänaseks on avaldatud ka 3nda kvartali tulemused ning ka dividendipoliitika. Tulemused olid üsna head ning dividendipoliitika näeb ette vähemalt 25% kasumi maksmist dividendideks. Mõlema uudise peale ei ole aktsia hind sisuliselt reageerinud, võib-olla isegi langenud. Ei teagi, mida turg täpselt kardab või ootab. Minu jaoks on hind täna pigem soodne, aga kuna osakaal portfellist on liiga suur, siis kahjuks riskide maandamise eesmärgil juurde võtta ei saa enam.
Lisaks olen ma vähendanud oma portfelli ühisrahastusportaalides (olen laekunud põhiosa ja intressid mujale viinud) või vähendanud laenude pikkusi (olen võtnud 1-24 kuulise tähtajaga laene, enamik siiski 1-12 kuulisi). Kõike sellepärast, et kui keskpank tõstab intressimäärasid, siis reageerib ka aktsiaturg ning ka laenude intressimäärad ja selle jaoks on tähtis, et portfell oleks võimalikult likviidne ja püssirohi kuiv.
