Viimasel ajal pole ma kuu kokkuvõtteid enam teinud, kuid lubasin seda, et aasta kokkuvõte tulemata ei jää. Head lugemist!
Minu portfelli keskmine tootlus 2018 aastal oli veidi üle 21%, millega võib täitsa rahul olla. 20% piir oli ka üks aasta alguses seatud eesmärkidest. Varaklasside kaupa vaadates oli tootlus hoopiski erinev. Kui aktsiad tootsid miinust, kontol seisvat raha näris euroala üks kõrgeimaid inflatsioone, võlakirjad pakkusid ühtlast rahavoogu, siis ühisrahastuses väljastatud laenud tõid kastanid tulest välja. Aga sellest on täpsemalt juttu juba all pool.
Portfelli 2018 aasta ja ajalooline tootlus. Kasutatud XIRR funktsiooni.LOE EDASI
Nii nagu küsimustele vastamise üleskutses lubatud, tegin ülevaate Finantsvabaduse grupi 2018 aasta küsitluse tulemustest. Küsitlusele vastas kokku 575 inimest. Siinkohal suur tänu kõigile, kes aega leidsid ja küsimustiku ära täitsid.
See kokkuvõttev postitus on jagatud küsimuste kaupa peatükkideks. Iga peatüki all on toodud ära küsimuse tulemused/jaotus ning tulemuste lühikommentaar. Lisaks, mõne küsimuse puhul uurisin seoseid teiste küsimuste vastustega võrreldes sügavamalt. Mõnel juhul filtreerisin välja vastused/seosed, mida oli arvuliselt liiga vähe, et usaldusväärseid järeldusi saaks teha. Hetkel jäid kokkuvõttest välja vabateksti vastused, kuna neid on keeruline ja aeganõudev gruppeerida. Plaan on teha nende kohta eraldi postitus, kus on põnevamad vastused välja toodud.
Juba tükk aega on Facebooki gruppides käinud arutelu selle üle, kui palju Mintoses ikkagi saab punaseks läinud laenu eest intresse ja viivist, kui see garantiikorras tagasi ostetakse.
Probleem süvenes siis, kui Mogo teatas, et muudab oma punaste laenude tagasimaksmise põhimõtteid ja viiviseid enam ei maksa. Mitmed investorid uskusid seepeale, et Mogo ei maksa punaste laenude eest üldse enam intressi ning hakkasid nüüd punaseks läinud laene järelturul müüma. Tagatipuks oli segane ka Mintose kodulehel olev info (Mintos on õnneks sõnastust muutnud ja teinud seletused veidi arusaadavamaks). Continue reading “Mintos ja punased laenud – puust ja punaseks”→
Nii erinevad analüütikud, ökonomistid, juhtivad makronäitajad, ajalehed, blogijad, turuosalised on viimasel ajal aktiveerunud ning ennustavad peatselt lähenevat majanduslangust. Kõike seda toetab ka närvilisus turgudel.
Tegelikult polegi oluline, kas tulemas on majanduskasvu vähenemine, majanduslangus või hoopis kriis ja pole ka oluline millal see täpselt tuleb. Tähtis on olla selleks valmis, sest tulemata see ei jää.
Seepärast panin kirja ka mõned punktid, mida ma ise üritan jälgida ja mida soovitavad ka paljud teised, et turu langusfaasiks valmis olla.
Hiljuti käisin ma külas Investeerimisraadiol, kus me Tauri ja Kristiga arutasime erinevate teemade üle. Muuseas rääkisin seal ka sellest, kuidas ma oma karjääri redelil olen siiani turninud ning kuidas ma ennast erialaliselt arendan ja harin.
Peale saadet sain saate kuulajatelt mõned täpsustavad küsimused selle kohta, et mida ma täpselt siis loen ja kuulan. Selle asemel, et kõigile eraldi vastata, panen postitusse selle info kirja. Alustuseks mainin ära, et need soovitused tulevad infotehnoloogia ja tarkvara arenduse spetsiifilised, kuna ma ise tegutsen selles valdkonnas, kuid põhimõtted on laiendatavad ka teistele erialadele.
Kui sul on saade veel kuulamata, siis saad teha seda siin:
Podcastid
Kui sa teed trenni, sõidad autoga või teed midagi muud, kus vaimselt väga keskenduma ei pea, siis on podcast üks parimaid võimalusi midagi muud tehes uut infot ammutada. Infotehnoloogia teemal kuulan ma järgnevaid:
https://softwareengineeringdaily.com/ – Väga suur valik podcaste erinevatel teemadel. Tavaliselt kutsub saatejuht saatesse mõne oma valdkonna või ettevõtte tipptegija, kus siis konkreetse teema üle arutatakse. Pole haruldane, kui saates käivad näiteks Facebooki, Google, Amazoni või mõne teise suure ja tuntud ettevõtte töötajad. Saates on käinud isegi paar Eesti tehnoloogiaettevõtte töötajat. Üldjuhul on tegu spetsiifiliste tehniliste teemadega, kuid vahel räägitakse ka pehmematel teemadel.
http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/restart/ – Eesti keeles raadiosaade, kus räägitakse ka tihti IT’ga seotud teemadel. Sisu on üldiselt Eesti keskne ning ka külalised on üldjuhul Eestiga seotud. Teemad nii uudsed ja tehnilised pole, kuid aitab paremini kohaliku turu ja ettevõtete tegemistega kursis olla.
http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/digitund/ – Ka eestikeelne saade, mis on eelnevatest saadetest IT’st kõige kaugem, kuna enamasti on teemadeks erinevate seadmete ja riistvaraga seonduv, kuid siiski on põnev ja avardab silmaringi.
Üritused
Nii nagu investeerides on tähtis suhelda teiste investoritega, on sama ka infotehnoloogia valdkonnas. Õnneks korraldatakse Eestis erinevaid teemakohaseid üritusi ja kokkusaamisi, mis üldjuhul on tasuta. Mina külastan nendest tavaliselt ainult ühte seeriat – DevClub. Tavaliselt toimub see kord kuus ning formaat on selline, et iga kord on 1-3 erinevat esinejat, kes räägivad mingil konkreetsel teemal. Iga teema vahel on ka väike paus, kus saab teistega jutustada ja tutvusi luua.
Kui sa ei viitsi või ei saa kohal käia või tahad vaadata, mis varem on seal räägitud, siis DevClubi kodulehel saad varasemaid osasid ka järgi vaadata.
Lisaks ma tean, et https://www.meetup.com/ lehel on ka terve hulk muid spetsiifilisemaid gruppe, mis aegajalt kohtumisi korraldavad. Ise ma nendele sattunud ei ole ja seega ei oska kommenteerida, kas see on kasulik või mitte.
Kui sul on ka soovitusi, kuidas erialaliselt ennast pidevalt arendada ja toimuvaga kursis olla, anna julgelt kommentaarides teada!
Enne postituse pealkirjas oleva teema juurde asumist, pean selgitama, miks ma ei ole enam eelneva kahe kuu ülevaadet blogis kirjutanud. Nimelt kuulasin Kristi ja Tauri investeerimisraadio ühte osa, kus nad meenutasid vanu aegu ja vaatasid tulevikku ning muuhulgas tõdesid, et enamik finantsteemalisi blogisi on üles ehitatud kuuülevaadetele, mis lugejale erilist väärtust ei paku, heal-juhul meelelahutust.
Olen ise ka sarnaseid mõtteid keerutanud ning kuuülevaadete kirjutamine on ka minu kui autori jaoks üsna üksluine ja igav. Seepärast ostustasin vähemalt mingiks ajaks selle formaadi osas pausi teha ja proovida veidi laiematel teemadel kirjutada ja mõtteid avaldada. Kindlasti aegajalt vaatan portfellile ka otsa, aga ilmselt siis kui midagi põnevat toimub või näiteks aastat kokku võtan. Eks aeg annab seletust!
Mis siis ikka toimub turgudel?
Kõige parema pildi turgude närvilisusest annavad järgnevad S&P 500 (börsiindeks, kuhu kuuluvad 500 USA suurimat börsil noteeritud ettevõtet) ja VIX (S&P 500 volatiivsuse ootuse indeks) graafikud.
S&P 500 6 kuu graafikVIX 6 kuu graafik
Graafikutelt on näha, et oktoobri alguses läks turg närviliseks ning S&P tegi läbi korraliku korrektsiooni, kuid tänaseks on veidi taastunud. Sarnased meeleolud valitsesid ka Aasia, Euroopa kui ka Balti börsidel.
Aga mida sellises olukorras teha?
Kahjuks või õnneks minul aktsiaturgudel peale SAB1L positsioonid puuduvad ning sain ja saan seda sõitu põnevusega kõrvalt vaadata. Tõele au andes, ei jäänud ma siiski kõrvaltvaatajaks, kuna ilmselt seoses USA langusega, Euroopa Keskpanga intressitõusu ootuse, aeglustuva majanduskasvu, keskpäraste tulemuste ootuses langes ka SAB1L hind pea 15%. See langus viis ära peaaegu kogu oktoobri portfelli tootluse ning alguses kartsin, et tulebki esimene punane kuu, kuid õnneks aktsia siiski veidi taastus ja Omarahast tuli üle ootuste hea tulemus, jäin ikkagi rohelisse.
Kuna SAB1L langus oli suur, kuid kõik pangad tegid järjest häid tulemusi, ei olnud ka minul erilist kahtlust, et SAB1L peaks kehvem olema ning otsustasin erinevatel ajahetkedel oma positsioone veelgi suurendada. Tänaseks on positsioon juba ~11% portfellist, mis on selline piir, mida ma enam suurendada ei taha. Tänaseks on avaldatud ka 3nda kvartali tulemused ning ka dividendipoliitika. Tulemused olid üsna head ning dividendipoliitika näeb ette vähemalt 25% kasumi maksmist dividendideks. Mõlema uudise peale ei ole aktsia hind sisuliselt reageerinud, võib-olla isegi langenud. Ei teagi, mida turg täpselt kardab või ootab. Minu jaoks on hind täna pigem soodne, aga kuna osakaal portfellist on liiga suur, siis kahjuks riskide maandamise eesmärgil juurde võtta ei saa enam.
Lisaks olen ma vähendanud oma portfelli ühisrahastusportaalides (olen laekunud põhiosa ja intressid mujale viinud) või vähendanud laenude pikkusi (olen võtnud 1-24 kuulise tähtajaga laene, enamik siiski 1-12 kuulisi). Kõike sellepärast, et kui keskpank tõstab intressimäärasid, siis reageerib ka aktsiaturg ning ka laenude intressimäärad ja selle jaoks on tähtis, et portfell oleks võimalikult likviidne ja püssirohi kuiv.
Mõni päev tagasi kirjutas Äripäev artikli minu Äripäeva raadiole antud invetervjuu põhjal, kus lugejale võis ekslikult jääda arusaam, et paari aastaga on võimalik jõuda 50€ kuusissetulekult 5000€ni. Nagu ka tegelikult järgmises peatükis olevalt graafikult on näha, siis see 5000 oli lihtsalt erakorraline kuu ja võrreldes eelnevate ja järgneva kuuga oli vahe pea 2 kordne. Üldiselt on enamikul passiivsetel ühisrahastuse poole kaldu olevatel investoritel üsna stabiilne kuu sissetulekm, aga kuna mina kasutan ka aktiivseid strateegiaid, siis on tootlus ka kõikuv.
Augustis vähendasin ma oma ühisrahastuse positsioone. Omarahas kandsin raha välja nagu varem, kuna intressid pole seal tõusma hakanud ja raha välja ei lähe. Mintoses on samuti cashbacki kampaania läbi ning hetkel veel intressid madalad. Samuti keelas Mintos ära scriptide/robotite kasutamise järelturul, seega see strateegia kadus ka ära. Minu teada tegutseb seal turul siiski veel omajagu investoreid, kes roboteid kasutavad, mina lihtsalt ei tahtnud riskida konto sulgemisega. Õnneks lubasid nad lähiajal teha uuenduse, kus automaatpakkujaga saab investeerida ka järelturul, siis kaob botide kasutamise mõte ja eelis ära.
Tegin lisaks ühe otseinvesteeringu ühte ettevõttesse, soetasin veidi juurde SAB1L aktsiaid. Hüpoteesiks on see, et turg alahindab panga laenu konventeerimise mõju.
Passiivne sissetulek
Augusti neto (sissetulekust on maha arvutatud erinevad kulud, näiteks tehingutasud, mahakantud laenud jms.) passiivne sissetulek vähenes võrreldes juuni kuuga -2762€ ja oli 2373€. Portfelli väärtuse kasv (realiseeritud ja realiseerimata tulud miinus kulud) suurenes võrreldes juuni kuuga -2415€ ja oli 2685€.
Portfelli varade jaotus
Portfelli varade jaotus augusti lõpu seisuga oli järgmine.
Olgu alustuseks öeldud, et pealkirjas lubatud portfelli loomiseks peab olema omajagu õnne, aega ning veelkord õnne (kusjuures ilmselt vähem, kui on vaja loto peavõidu saamiseks), samuti on tegu punase, mitte rohelise portfelliga. Samas on teine lause pool, riskivabalt, selle juures täiesti tehtav. Loe kindlasti kogu postitus läbi ja pigem võta seda meelelahutusliku postitusena!
Juuli oli rekordiline kuu ja tegi pika puuga ära kõigile varasematele tulemustele. Paraku jääb seekordne rekord veel üsna pikaks ajaks kehtima, sest üle poole sissetulekust moodustas peaaegu kõigi Crowdestate projektide ennetähtaegne müük järelturul. Täpsemalt müügi põhjustest on kirjas järgmises peatükis.
Lisaks Crowdestatele olid tormituuled, erinevalt Eesti suvest, ka Mintoses, kus Mogo alustas laenude tagasioste, mis lisaks kõigele muule (soovita sõpra kampaania) tekitas ka suure defitsiidi põhi- ja järelturul. Investoritel tekkis palju vaba raha ja niigi vaikne suvi viis selleni, et laene eriti saada polnud ning ka mõned laenukontorid koos Mogoga langetasid pakutavate laenude intressimäärasid. Ka minult osteti mingi osa laene tagasi ja nende asemele osaliselt sain järelturult asendust (Mogo, Lendo, Creditstar), aga mingi osa rahast jäi kontole paremat aega ootama. Continue reading “Juuli 2018 ülevaade”→
Käes on juba… (Top 3 kuuluv blogipostituse algus, mida blogihunt ja vanameister Tauri postituse alguses näha ei taha). Kuni selle postituseni, ei ole ma ühtegi poolaasta ja aasta kokkuvõtet kirjutanud. Iseenesest olen isekeskis numbritel jooksvalt silma peal hoidnud, aga sellist kokkuvõtlikumat raportit kirjutada pole viitsinud. Selles postituses vaatan oma poolaasta tulemusi kolmest aspektist: a) passiivne sissetulek, b) tootlus, c) portfelli muutus. Loodetavasti ajapikku muutub see ülevaade veel sisukamaks.
Poolaasta põhilisteks märksõnadeks olid raha osakaalu vähendamine ja selle suunamine lühiajalistesse ebaefektiivsustesse (Mintose cashback ja Bondora järelturul kauplemine). Lisaks andsid oma panuse spekuleerimine Blati turul Tallinna Sadama IPO’ga. Need tehingud kasvatasid keskmist kuu sissetulekut olulisel määral. Järgnev poolaasta hetkel selliseid võimalusi ei tundu pakkuvat, seega kuine keskmine sissetulek olulisel määral enam ei kasva ja peaks jääma sarnane eelnevatele kuudele.
Esimene poolaasta ei suutnud ma napilt täita eesmärki, teenida 20% keskmist tootlust portfelli pealt. Selle eesmärgi täitmine järgneva poole aastaga on samuti keeruline ja vajab mõnda erakorralist suure tootlusega tehingut. Proovin silmad lahti hoida. Continue reading “2018 esimese poolaasta kokkuvõte”→
