Ei ole vast mõtet mainidagi, et 2020 oli väga tormine aasta. Usun, et kõik lugejad nõustuvad sellega. Kui märtsis tundus portfelli kasvu väljavaade masendav, siis aasta lõpuks oli meeleolu üsna hea, sest portfell näitas aasta lõikes lausa 28.44% suurust tootlust, mis jäi küll NASDAQ turuindeksile (+43%) alla, kuid edestas S&P 500 (+15%) ja Investor toomast (+12.8%).

Aasta märksõnadeks on: ühisrahastuse kahanemine, aktsiate tõus ning iduinvesteeringute lend kuule. Aga all pool leiad infot juba igast varaklassist täpsemalt.

Veel üks märkimist vääriv uudis aastast 2020 on see, et otsustasin oma töökoormust vähendada 20% võrra, ehk 5 tööpäeva asemel nädalas on mul nüüd 4 tööpäeva, ehk on juurde tekkinud veidi rohkem vaba aega endale, perele ja sõpradele. Tegin selle otsuse pärast suvepuhkust, kus võtsin lisaks tavapärasele puhkusele lisaks 1 kuu palgata puhkust. Täitsa mõnus oli.

Laenud

Kui 2020 aasta alguses moodustasid (põhiliselt ühisrahastusportaalide kaudu väljastatud) laenud minu portfellist lausa 39.5%, siis 2020 aasta lõpuks oli osakaal langenud 22.5% peale.

Kõige suurema osakaalu (20% -> 11.8% portfellist) moodustas Mintos. Mintos pakkus aasta peale tootlust 7.15% (aasta varem 12.02%). Oluliselt kehvem tulemus oli tänu Finko (täpsemalt Varksi) probleemidele. Nad küll lubasid paari aasta jooksul kinni oleva raha tagasi maksta, kuid siiski otsustasin hetkel kinni oleva põhiosa maha kanda. Mahakandmise tõttu tekkis erakorraliselt pea 3000 eurot miinust, mis ka aasta tootluse alla tõmbas. Õnneks jõudsin ma pandeemia alguses suurema osa enda Varksi investeeringutest maha müüa ja teistesse varaklassidesse suunata. Praegu investeerin Mintoses peamiselt Credtstari ja vähemal määral Mogo laenudesse.

Teine suurem osa laenudest on Omarahas (18.37% -> 10.47%). Omaraha tootlus oli sarnane Mintosele, umbes 7.14% (aasta varem 18.74%). Tugev langus on seotud jällegi pandeemiaga, nimelt on sattunud suur hulk laenuvõtjaid tagasimaksetega hätta ning Omaraha on nende laenud maha müünud ja erakorralise kahjumi tekitanud. Samuti on Omaraha vähendanud tagatisfondist makstavat põhiosamäära. Omarahas panin samuti kogu investeerimise märtsis seisma ning olen sealt raha välja kandnud ja plaanin seda ka jätkata. Portaalis olen teinud paar käsitsi valitut investeeringut. Heade võimaluste korral plaanin seda strateegiat ka jätkata.

Ülejäänud portaalid (Bondora, Moneyzen, Crowdestate, Estageguru) moodustasid aasta lõpus juba väga marginaalse osa portfellist. Crowdestate’st ja Estategurust olen ma lõplikult väljunud. Moneyzenis iga kuu laekub paar eurot, aga plaanin Moneyzeni samuti aasta alguses seisuga raamatupidamislikult maha kanda ja aasta lõpus arvestan laekuva raha erakorralise tuluna.

Bondoras jätkasid punased laenud (mida ma varem odavalt olen kokku ostnud) ja mõned rohelised ka hulka, laenumakseid ning tootlus oli 140.44% (aasta varem 206.49%). Üldiselt on seal järelturg üsna vaikseks jäänud ning tehinguid eriti teha pole saanud.

Võlakirjad

Sarnaselt ühisrahastuse kaudu välja antud laenudele, on langenud ka otse antud laenude (mida ma hellitavalt olen paigutanud võlakirjade kategooriasse) osakaal. Täpsemalt on osakaal muutunud 25% pealt 19.6% peale. Peamiselt olen investeerinud Planet42 (tootlus 20%), Endoveri (tootlus 9%) ja Credistari (tootlus 10.5%) võlakirjadesse. Ainukesena andsin laenu juurde Planet42’le, teiste puhul on investeeringu suurus aasta lõikes samaks jäänud.

Võlakirjad ja laenud on mul porfellis üheks tugevaks sambaks, et rahavoogu tekitada. Erinevalt aktsiatest (kus suurem osa positsioone ei maksa dividendi või on dividendi määr piisavalt madal) ja iduinvesteeringutest, maksavad enamus laenud iga kuu või kvartal intresse, mida saab uuele ringile või muudesse investeeringutesse suunata. Pikemas perspektiivis tahaks laenude ja võlakirjade osakaalu hoidagi vähemalt 30-40% vahemikus.

Iduettevõtted

Nii nagu sissejuhatuses juba mainisin, siis iduettevõtted kasvasid portfellis mühinal. Ilma nendeta poleks kindlasti sellist tootlusenumbrit saanud. Kui aasta alguses moodustas osakaal 11% portfellist, siis aasta lõpuks oli sama näitaja 22.64%.

Suurimad positsioonid suuruse järjekorras: Planet42 (positsiooni väärtuse tõus 74%), Cleveron (positsiooni väärtuse tõus 65%), Ampler (positsiooni väärtuse tõus 145%), Change (väärtuse tõusu raske arvutada, kuna kauplesin palju, aga tootluse arvutus näitab 1186%), Chaga (positsiooni väärtuse tõus 75%), Barking (positsiooni väärtuse tõus 205%), Bikeep (positsiooni väärtuse tõus 26%), Funderbeam ja terve hunnik väiksemaid Funderbeamis listitud positsioone.

Kõige suurem uus investeering oli Cleveron. Otsustasin sinna investeerida, kuna hind oli tänu koroonale alla tulnud ning minul endal on sarnane visioon tuleviku e-kaubanduse trendide osas nagu Cleveronil, seega on mul raske sinna mitte investeerida. Tegelikult tegin sinna kaks ostu, ühe kevadel ja teise sügisel. Täna on näha, et neil on töötajate arv kasvanud, käive peaks samuti liikuma paremuse suunas.

Aktsiad

Kui iduettevõtete osakaalu kasv tuli peamisel ettevõtete enda väärtuse kasvust, siis aktsiate osakaal kasvas nii uue raha kui ka laenudest laekunud raha suunamisest aktsiaturgudele. Aasta lõikes kasvas portfelli osakaal 9.86% pealt 31% peale.

Suurimad positsioonid aasta lõpu seisuga olid: SWED.A, 3 sammas (LHV Indeks), FRT, SAB1L, LHV, QDVH, BRK.B, TKM1T, NHCBHFFT, VUSA ja terve hulk väiksemaid positsioone üksikettevõtetes ja indeksites. Peamiselt panustasin ma pankade ja finantsettevõte aktsiatesse (Swedbank, LHV, Šiaulių bankas, GDVH – USA finantsettevõtete indeks, COOP), kuna tavaliselt taastuvad nad peale kriisi esimeste hulgas. Ka seekord on see tees paika pidanud ning kõigi investeeringute kasv on olnud vähemalt üle 20%.

Teine suurem grupp kuhu panustasin on kinnisvaraga seotud REIT’id. Näiteks USAs FRT, O, EQR ning Baltimaades Eften ja Baltic Horizon fond. Selline lüke sai tehtud peamiselt selle pärast, et mul portfellis puudusid kinnisvaraga seotud investeeringud. Nende investeeringute väärtus ei ole tõusnud sama palju kui finantsettevõtete oma, aga pigem ongi need investeeringud tehtud pikema ajalise vaatega. Tõenäoliselt on terve sektor veel Q1 ja Q2 keerulises olukorras ja taastumine võiks alata alles Q3-Q4 ja suurem kasv järgneval aastal.

Kolmas suurem grupp olid indeksid. Peamiselt 3 sammas, lisaks juurde USA, Maailma ja Euroopa erinevad indeksid. Neid ostsin kriisi põhja lähedalt, hiljem neid juurde soetanud ei ole (peale kolmanda samba).

Muud

Muud kategooria alla kuulub raha osakaal, mis muutus 14.55% pealt 3% peale ning Bitcoini osakaal 0% -> 1.5%.

Jah, otsustasin ca. 17000 dollarilise keskmise ostuhinnaga Bitcoini positsiooni. Otsus sündis peamiselt selle pärast, et tahtsin enne Change investeerimist Funderbeamis nende mobiilirakendust testida. Samal ajal hakkas online-meediassse jõudma palju vihjeid sellest, et institutsionaalsed investorid on võtnud nõuks siseneda Bitcoini, mitte küll suurelt, aga siiski. Selle info pealt osustasin ka ise väikse panuse teha. Aasta lõpu seisuga oli see otsus näidanud lausa 141% suurust tootluse numbrit.

Aasta lõpu sisuga siiski veidi vähendasin oma BTC positsiooni ja ostsin CNG osakuid, mis kauplevad võrreldes Funderbeami osakutega pea 30-50% allahindlusega (olenevalt päevast). Kui Change lõpuks arendab valmis ettevõtte konto funktsionaalsuse ning BTC teeb läbi väikse korrektsiooni, tahaksin suurendada ka BTC positsiooni veidi.

2021

Eesmärk on saada portfellilt keskmiselt 12% tootlust. Portfelli maht võiks ise kasvada vähemalt 25%. See peaks olema saavutatav küll, sest plaanin 2021 võtta portfelli kooseisu ka oma teise pensioni samba. Ma pole seda varem teinud, kuna varem pole eksisteerinud võimalust sealt raha kätte saada, kuid nüüd on see soovi korral täitsa võimalik. Siiski, ei plaani ma raha välja võtta, vaid jätta ta ikkagi 2 sambasse ja indeksfondi, kuna nii on tehingute hinnad palju soodsamad.

Lisaks tooks välja ka ühe huvitava projekti, mis hetkel käsil on ja mida igaüks saab juba katsetada: https://investor.ranking.ee. Sellel lehel saavad kõik huvilised sisestada enda portfelli ajaloolise ja hetke väärtuse andmed, mille põhjal arvutatakse välja portfelli tootlus erinevatel ajaetappidel. Hiljem saab iga investor vaadata, kuidas tal on võrreldes teiste või turuindeksitega läinud. Soovi korral on võimalus andmed sisestada ka nii, et need ei ole avalikult nähtavad. Hetkel on projekt MVP faasis ja see täieneb vastavalt tagasisidele. Kõik ettepanekud on oodatud!

Edukaid investeeringuid!