2018 aasta portfelli kokkuvõte

Sissejuhatus

Viimasel ajal pole ma kuu kokkuvõtteid enam teinud, kuid lubasin seda, et aasta kokkuvõte tulemata ei jää. Head lugemist!

Minu portfelli keskmine tootlus 2018 aastal oli veidi üle 21%, millega võib täitsa rahul olla. 20% piir oli ka üks aasta alguses seatud eesmärkidest. Varaklasside kaupa vaadates oli tootlus hoopiski erinev. Kui aktsiad tootsid miinust, kontol seisvat raha näris euroala üks kõrgeimaid inflatsioone, võlakirjad pakkusid ühtlast rahavoogu, siis ühisrahastuses väljastatud laenud tõid kastanid tulest välja. Aga sellest on täpsemalt juttu juba all pool.

Portfelli 2018 aasta ja ajalooline tootlus. Kasutatud XIRR funktsiooni.

Aasta jooksul suutsin ma portfelli kasvatada 26.74%, millest enamuse moodustas orgaaniline kasv ehk passiivne sissetulek. Pea kõik aktiivse sissetuleku säästud suunasin ma korteri ja köögimööbli sissemakseks ning köögitehnika ostuks. Tänase seisuga pole uus eluase veel 100% valmis vaid on ehitusjärgus ning vajab varsti veel teist 10% omaosalust.

Portfelli väärtuse muutus 2018 kuude kaupa.

Praegune eluase läheb müüki peale uue valmimist ning saadav summa, millest lahutades tagasimakstav pangalaen, peaks uue soetamise kulud (sissemaks, köögimööbel ja -tehnika ning sisustus) suures osas ära katma ning seega liigub saadud kapital tagasi portfelli ja peaks seda tänu sellele kasvatama erakorraliselt pea 16% võrra. Seega paralleelses universumis, kus ma uut korterit ei oleks ostnud, olnuks portfelli kasv lausa 50% kanti.

Eelmisel aastal suutsin ma teatud lihtsustusi tehes olla keskmise 58% suuruse, säästumääraga ka 50% klubi liige (ma ei ole arvestanud korteriga seotud sissemakseid veel kuludeks ja ettevõtte alt teenitud passiivne sissetulek tuleks tarbimisse võttes maksustada tulumaksuga).

Säästumäär. Sisaldab aktiivset ja passiivset tulu. Ei ole maksukohustusega korrigeeritud.

Portfell

Portfelli muutust on kõige parem illustreerida alloleva tabeliga. Tabelis on toodud portfelli peamised varaklassid. Teises tulbas on konkreetse varaklassi osakaal 2017 aasta lõpus, kolmandas 2018 aasta lõpus. Neljandas on toodud varaklassi protsentuaalne väärtuse muutus aasta lõikes ja viimases on toodud varaklassi osakaalu muutus portfellis aasta lõikes.

Varaklass2017
aasta
2018
aasta
Väärtuse
muutus
Osakaalu
muutus
Aktsiad10.38%10.09%+23.17%-2.82%
Raha6.23%23.03%+368.64%+269.78%
Võlakirjad16.95%17.44%+30.43%+2.92%
Laenud66.44%49.44%-5.70%-25.59%

Nagu tabelist näha, siis 2018 aasta jooksul suurendasin üsna oluliselt raha osakaalu. Põhjus seisneb nii uue korteri teise sissemakse tegemise vajalikkuses, kui ka uute investeerimisvõimaluste ootusest. Lisaks olen loonud teadlikult suurema rahalise puhvri seoses närviliste turgude ja majanduse jahenemise riskile. Raha osakaal suurenes 6% pealt 23% peale, mis on pea 2.7 kordne muutus ja väärtuse mõttes 3.7 kordne muutus.

Vähem muutusid nii aktsiate kui ka võlakirjade osakaal. Mõlema puhul jäi see pluss-miinus 3% piiridesse.

Olulisel määral muutus ka laenude (põhiliselt ühisrahastuse kaudu väljastatud laenude) osakaal. Kui aasta alguses oli see üsna suur, 66% portfellist, siis aasta lõpus oli sama näitaja 49%. See tähendab ~26% muutust. Väärtuse osas on muutus 6%.

Laenud

Aasta jooksul kasvas Mintos’es (aasta tootlus 20%) investeeritud summa 41%. Osakaal portfellist kasvas 26% juurest 37% peale. Aasta keskel olid tegelikult investeeritud summa ja portfelli osakaal isegi kõrgemad, kuid tänu Mogo tagasiostudele tuli osa rahast tagasi kontole ning liikus uuesti portaalist välja muudesse investeeringutesse. Muidu olen portaalis vähendanud laenude keskmist pikkust ning üritanud hoolikalt valida laenukontoreid, kelle laene portfelli olen ostnud. Tootlus langeb järjest 12% poole, kuna 20% tootluse aitas teha erakorraline Mogo cashbacki kampaania.

Seevastu, kui Omaraha (aasta tootlus 20%) moodustas aasta alguses portfellist 32%, siis aasta lõpus moodustas portaal 24% portfelli väärtusest. Aasta jooksul vähenes investeeritud summa 25% võrra. Põhjus on lihtne. Keskmised laenuintressid langesid piisavalt madalale, et kontol ootav raha enam soovitud tingimustel välja ei läinud ning see tuli portaalist välja kanda.

Crowdestate (aasta tootlus 51%) puhul vähenes 4% osakaal portfellis 0% peale. Nimelt väljusin ma aasta viimases kvartalis kõikidest portfellis olevatest projektidest. Põhiliselt olin investeerinud omakapitali projektidesse, kuid potentsiaalse majanduse jahtumise valguses otsustasin seda sorti riski vähendada ning pigem vaatan tagatud laenude poole. Põhiliselt tänu portfelli realiseerimisele ja ka mõningatele spekulatiivsetele tehingutele järelturul, tuligi tootluse number üsna eeskujulik. Siiski hoian ma edasistel arengutel silma peal ja kui tulevad väiksema riskiga projekte või järelturg pakub huvitavaid võimalusi, hüppan tagasi pardale.

Bondora (aasta tootlus 232%) pakkus vaieldamatult parimat tootlust. See võib tekitada esiti küsimusi, aga vastus on lihtne. Nimelt tegutsen ma Bondoras ainult järelturul, ostes kõrge intressi ja hea makseajalooga rohelisi laene või väga suure allahindlusega punaseid laene ning müün endale mitte sobivad laenud suurema juurdehindlusega uuesti maha. Bondora moodustas portfellist ainult ~2%, seega ei saa seda strateegiat väga skaleerida, muidu oleksin sinna ammu juba lisa raha juurde pannud.

Moneyzen (aasta tootlus 12%) ja Estateguru (tootlus 10%) osas portaalis olulisi muudatusi ei toimunud. Ühtegi neisse ma uut raha ei lisanud ja laekuva raha kandsin välja. Sarnaselt Crowdestat’ele väljusin ma aasta alguses ka Twino (aasta tootlus 11%) nimelisest portaalist.

Ühisrahastusportaalide tootlus 2018 aastal. Kasutaud XIRR funktsiooni.

Muud varaklassid

Aktsiate arvestuses jäi aasta lõpuks portfelli ainult Šiaulių bankas aktsiaid (aasta tootlus -21%), mida ma mitmel korral ka juurde ostsin. Tagant järgi tarkusena küll liiga vara. Praegu saaks neid veidike odavamalt. Aasta alguses portfellis olnud VT, Olympicu ja Grindeksi aktsiad müüsin ma aasta jooksul maha.

Võlakirjadest rääkides müüsin ma maha ka Inbank võlakirjad, lõppes Vega residentsi võlakiri ja osalesin Aurora Nova võlakirjade pakkumisel. Aasta lõpu seisuga moodustasid võlakirjad 17% portfellist. Need võlakirjad võib julgelt liigitada rämpsvõlakirjade kategooriasse. Mõned neist on hüpoteekvõlakirjad ja teised tagatisega võlakirjad.

Kokkuvõte

Üldiselt olen ma möödunud aastaga rahul. Hea meel on selle üle, et erinevate aktsiate arv vähenes ning enne suurt langust oli portfellis ainult ühe ettevõtte aktsiaid. Tõsi küll, need said olulisel määral pihta, aga muretsemist ikkagi vähem.

Tootluse eesmärk sai aastaga täidetud, mis on peamine. Portfelli varade allokatsioon ja hajutatus muutus ka minu jaoks sobivamaks. Käesoleva aasta tootluse ja heade investeerimisvõimaluste osas ma nii optimistlik enam ei ole. Pigem loodan tootluse numbri hoida 12% juures, aga eesmärkidest juba järgmistes postitustes.

Edukaid investeeringuid!

2 thoughts on “2018 aasta portfelli kokkuvõte

  1. Bondora, Crowdestate’i ja Mintose tootlused on ikka päris muljetavaldavad.
    Mingi jutt liigub, et Omarahas on taas kõrgemad laenuintressid, oskad ka selle kohta sõna sekke öelda?

    1. Oskan ikka. Põhiliselt 5a, ja veidi 4a pikkuste laenude osas viimane nädal on aktiivsus tõusnud, kuna OR on teinud suuremad turundust ja headel klientidel vist ka limiite tõstnud. Kuid tundub, et see ebaefektiivsus on viimastel päevadel hakkanud kaduma.

Leave a Reply

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.